Sõidupidur ei ole mõeldud pikemaajaliseks kestvaks kasutamiseks. Raske autorongi puhul võib tekkida mägedes liiklemisel kergesti olukord, kus sõidupidur kuumeneb üle, tema pidurdustõhusus väheneb või halvimal juhul pidurid lakkavad töötamast. Seepärast kasutatakse raskeveokitel ja ka bussidel lisaks kestvuspidurit.

Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil.

Kestvuspidureid on kahte liiki:

• primaarne kestvuspidur - mootorpidur;
• sekundaarne kestvuspidur – retarder, intarder jms.

Kestvuspiduri eelised:

• kulumisvaba ja keskkonnasõbralik;
• paraneb liiklusohutus, sõidupidur ei kuumene üle;
• töötab vaikselt ja sujuvalt;
• efektiivne laias kiirusevahemikus (30...80 km/h);
• võimalus integreeriga piduriseadmega EBS.

Kestvuspidur lülitatakse sõltuvalt tüübist tööle erineval viisil:

• vanematel autodel on mootorpiduri kraani nupp kabiini põrandal ja seda vajutatakse kannaga;
• uuematel autodel paikneb mootorpiduri käepide roolisambal;
• retarderi või intarderi käepide on enamasti samuti roolisambal, varem paiknes see armatuurlaual.

Kaasaegsetel autodel, kus kestvuspidur on integreeritud sõidupiduriga, võidakse teda aktiveerida ka jalgpiduripedaali kaudu. Juhtplokk arvutab tööfaasis kestuspidurdusmomendi, mida saab üle kanda ilma sõidustabiilsust vähendamata. See momendi väärtus saadetakse sõiduki juhtarvutisse kestuspidurduse käsitsi valiku piiramiseks. Funktsiooni eesmärgiks on blokeerumisfaaside vältimine enne ABS-i reguleerivat sekkumist.