Kompressor toodab piduriseadme ja abitarbijate (õhkvedrustus, kestvuspidur, uste ajam jms.) tööks vajalikku suruõhku. Enamasti kasutatakse ühesilindrilisi kompressoreid töömahuga 100...300 cm³. Kui sõiduki suruõhu tarbimine on suur kasutatakse kahesilindrilist kompressorit töömahuga 400...700 cm³. Kompessor kinnitub ääriku või tugijala abil mootori külge ja saab sellelt käituse kiilrihma või hammasratasülekande kaudu.

Sele 8. Kompressori tingmärk skeemidel (allikas: Knorr)

Kompressori ehitust ja tööpõhimõtet kirjeldab sele 9 .Sisselasketakti ajal avaneb hõrenduse mõjul sisselaskeklapp ja läbi mootori õhufiltri imetakse kompressorisse välisõhk. Survetakti ajal väljub suruõhk läbi avatud väljalaskeklapi rõhuregulaatorisse, mille abil hoitakse süsteemis püsivat töörõhku. Tavaliselt on see vanemate pidurisüsteemide puhul 7,5 ... 8,0 bar ja uuematel 10 bar. Koormuse all töötab kompressor iseloomuliku müraga. Kui süsteemis on saavutatud nõutav suruõhu rõhk lülitub kompressor tühikäigule, mis peab olema selgelt kuulda. Kompressorit jahutatakse olenevalt tüübist õhuga, jahutusvedelikuga või õliga. Õlitus toimib läbi mootori õlitussüsteemi nii surve all kui paiskõlitusega.

Sele 9. Kompressori lõige (allikas: MAN AG)

1- Silindri pea; 2- Vaheplaat sisse- ja väljalaskeklapiga; 3- Silinder; 4- Kolb; 5- Keps; 6- Karter; 7- Väntvõll; a- Välisõhurõhk; b- Suruõhk.

Kaasaegse energiasäästliku kompressori töötamist selgitab alljärgnev animatsioon (allikas: Knorr). Video avaneb siit:

Kompressori kontrollimine ja hooldus

Kompressori töövõimet mõõdetakse piduriseadme täitmise ajaga nullist kuni nimirõhu saavutamiseni. See peab vastama valmistajatehase nõuetele või nende puudumisel EL reeglitele (vt. ptk. "Tehnonõuded piduriseadmele"). Kompressor on tavaliselt hooldusvaba. Rihmajamiga kompressoril tuleb kontrollida ja vajadusel reguleerida ajamirihma pingust.