Õhupaagid on ette nähtud piduriseadme harudes piisava suruõhu tagavara säilitamiseks. Paakide mahud on tavaliselt vahemikus 20 ... 30l, Daimler Benzil ka 37 l ja 40 l. Õhupaagid on arvestatud rõhule kuni 19 bar ja peavad vastama normile EN 286-2.

Sele 20. Õhupaagi tingmärgid skeemidel (allikas: WABCO)

Piduriseadme kõrgem nimirõhk võimaldab kasutada väiksemaid ja kergemaid õhupaake. Silindrikujulised paagid valmistatakse teras- või alumiiniumlehest keeviskonstruktsioonina. Neil on keermetatud avad (1) süsteemiga ühendamiseks ja kondensaadiklapp (2). Sise- ja välispinnad kaetakse korrosiooni vähendamiseks kaitsekattega.

Sele 21. Õhupaak. 1- keermetatud avad pidurisüsteemiga ühendamiseks; 2- kondensaadiklapp (allikas: WABCO)

 

Sele 22. Kondensaadi klapp. a- vedru; b- klapi taldrik; c- klapi vars (allikas: WABCO)

Kondensaadi eemaldamiseks tuleb klapi vart c külgsuunas lükata või tõmmata. Mugavamaks kondensaadiklapi avamiseks võib tema varrega ühendada traadi, mille käepide on sõidukijuhile käepärasesse kohta välja toodud. Eeskätt on see vajalik bussidel kui juurdepääs õhupaakidele väljastpoolt pole võimalik.

Õhupaakide hooldus

Kondensaadikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema töökorras ja ei tohi pihkuda. Ilma õhukuivatita seadme puhul peab paakidest perioodiliselt kondensvee eemaldama. Eriti oluline on see välisõhu temperatuurivahemikus + 5 ^oC ... -5 ^oC. Kui kondensaati tekib palju, tuleb seda vajadusel eemaldada iga päev. Õhukuivatiga seadme puhul saab kondensaadiklappide abil hinnata õhukuivati töövõimet. Õhupaagid ei tohi olla tugevasti korrodeerunud ja peavad olema õigesti kinnitatud.