Postitus on minu arvates väga asjakohane, sest see käsitleb füüsikalise ohu (klaasitükid toidus) riski. Samuti nii suures mahus (> 15 miljoni kg) toidu tagasikutsumine näitab, millist mõju võib üks toorainega seotud probleem kogu tootmisahelale avaldada ning olen nõus, et jälgitavus on seega selle juhtumi puhul tõesti hästi tagatud.
Võrdluseks võib tuua, et Eestis kutsuti 2024. aastal tarbijatelt tagasi 108 tonni Euroopa Liidu toiduohutusnõuetele mittevastavaid tooteid, sh võõrkehi sisaldavaid tooteid (supid, kastmed) 8 tonni. (Põllumajandus- ja Toiduamet. (29.mai 2025). https://pta.agri.ee/uudised/2024-aastal-kutsuti-eestis-tarbijatelt-tagasi-108-tonni-euroopa-liidu-toiduohutusnouetele)
Kuna Euroopa turule selle konkreetse partii jõudmisest viiteid ma ei leidnud olevat, siis on tegemist siiski USA turgu puudutava juhtumiga. Seega saan aru, et postituses viidatud Euroopa Liidu määrus (EL) nr 852/2004 on selles USA põhises juhtumis pigem üldise toiduohutuse konteksti illustreerimiseks?
Postitus on selgelt, loogiliselt üles ehitatud, st oma sõnadega kirjeldatakse juhtumit, seejärel probleemi võimalikku põhjust ja ennetusmeetmeid. Lõpus korrektne viitamine. Tore, et on pakutud ka võimalikke lahendusi, nagu sensorite või sõelumise kasutamine köögiviljade töötlemisel.
Minu arvates näitab see juhtum hästi ka tooraine kontrolli olulisust, sest isegi üks saastunud koostisosa võib mõjutada väga paljusid lõpptooted. Samas huvitab mind, mis täpsemalt võis protsessis juhtuda, et klaasitükid porgandite hulka sattusid. Klaasprügi põllul? Katki läinud lambipirn tootmises?
Võrdluseks võib tuua, et Eestis kutsuti 2024. aastal tarbijatelt tagasi 108 tonni Euroopa Liidu toiduohutusnõuetele mittevastavaid tooteid, sh võõrkehi sisaldavaid tooteid (supid, kastmed) 8 tonni. (Põllumajandus- ja Toiduamet. (29.mai 2025). https://pta.agri.ee/uudised/2024-aastal-kutsuti-eestis-tarbijatelt-tagasi-108-tonni-euroopa-liidu-toiduohutusnouetele)
Kuna Euroopa turule selle konkreetse partii jõudmisest viiteid ma ei leidnud olevat, siis on tegemist siiski USA turgu puudutava juhtumiga. Seega saan aru, et postituses viidatud Euroopa Liidu määrus (EL) nr 852/2004 on selles USA põhises juhtumis pigem üldise toiduohutuse konteksti illustreerimiseks?
Postitus on selgelt, loogiliselt üles ehitatud, st oma sõnadega kirjeldatakse juhtumit, seejärel probleemi võimalikku põhjust ja ennetusmeetmeid. Lõpus korrektne viitamine. Tore, et on pakutud ka võimalikke lahendusi, nagu sensorite või sõelumise kasutamine köögiviljade töötlemisel.
Minu arvates näitab see juhtum hästi ka tooraine kontrolli olulisust, sest isegi üks saastunud koostisosa võib mõjutada väga paljusid lõpptooted. Samas huvitab mind, mis täpsemalt võis protsessis juhtuda, et klaasitükid porgandite hulka sattusid. Klaasprügi põllul? Katki läinud lambipirn tootmises?