Klaasitükke sisaldavate külmutatud toitude tagasikutsumine USAs 04.03.2026

Klaasitükke sisaldavate külmutatud toitude tagasikutsumine USAs 04.03.2026

Johanna Järve
Vastuste arv 1

Klaasitükke sisaldavate külmutatud toitude tagasikutsumine USAs
(Ajakirjas People 04.03 avaldatud artikli põhjal)

Märtsi algul kutsuti Ameerika Ühendriikides tagasi väga suur kogus kaubamärkide Trader Joe’s ja Ajinomoto külmutatud valmistoite (nt praetud riis, ramen ja pelmeenid), sest toodetes võis leiduda klaasitükke. Tagasikutsumine puudutas enam kui 33 miljonit naela (üle 15 miljoni kg) toitu. Tarbijatel soovitati tooteid mitte süüa ning need tagastada või ära visata. Kuigi vigastustest ei ole teatatud, klassifitseeriti tagasikutsumine kõrge riskiga juhtumiks, sest klaasitükid võivad põhjustada tõsiseid vigastusi seedetraktis.

Probleemi allikaks tuvastati tootmisprotsessis kasutatud porgand, mis oli tõenäoliselt klaasiga saastunud. See viitab võimalikule probleemile tooraine töötlemisel, transportimisel või pakendamisel. Toiduainete ettevalmistamise, töötlemise ja transportimisega seotud ruumide ning seadmete kujundus ja paigutus peavad võimaldama kaitset saastumise eest (määrus (EL) nr 852/2004, II lisa, II peatükk, punkt 1).

Selline juhtum peaks suunama toiduainetööstust pöörama edaspidi suuremat tähelepanu ruumide ja seadmete sobivusele ning nende korrasolekule. Suure tõenäosusega oleks olnud võimalik sellist olukorda vähemalt osaliselt ennetada, rakendades köögiviljade töötlemisel täiendavat visuaalset kontrolli (näiteks fotoelektriliste sensorite abil) ning kasutades sõelumist võimalike võõrkehade eemaldamiseks.

Kutsuti tagasi kõik tooted, mis antud partiid porgandit kasutas, seega oli hästi tagatud tootmise jälgitavus.

Vastuses Johanna Järve

Vastus: Klaasitükke sisaldavate külmutatud toitude tagasikutsumine USAs 04.03.2026

Marian Mandre
Postitus on minu arvates väga asjakohane, sest see käsitleb füüsikalise ohu (klaasitükid toidus) riski. Samuti nii suures mahus (> 15 miljoni kg) toidu tagasikutsumine näitab, millist mõju võib üks toorainega seotud probleem kogu tootmisahelale avaldada ning olen nõus, et jälgitavus on seega selle juhtumi puhul tõesti hästi tagatud.
Võrdluseks võib tuua, et Eestis kutsuti 2024. aastal tarbijatelt tagasi 108 tonni Euroopa Liidu toiduohutusnõuetele mittevastavaid tooteid, sh võõrkehi sisaldavaid tooteid (supid, kastmed) 8 tonni. (Põllumajandus- ja Toiduamet. (29.mai 2025). https://pta.agri.ee/uudised/2024-aastal-kutsuti-eestis-tarbijatelt-tagasi-108-tonni-euroopa-liidu-toiduohutusnouetele)
Kuna Euroopa turule selle konkreetse partii jõudmisest viiteid ma ei leidnud olevat, siis on tegemist siiski USA turgu puudutava juhtumiga. Seega saan aru, et postituses viidatud Euroopa Liidu määrus (EL) nr 852/2004 on selles USA põhises juhtumis pigem üldise toiduohutuse konteksti illustreerimiseks?
Postitus on selgelt, loogiliselt üles ehitatud, st oma sõnadega kirjeldatakse juhtumit, seejärel probleemi võimalikku põhjust ja ennetusmeetmeid. Lõpus korrektne viitamine. Tore, et on pakutud ka võimalikke lahendusi, nagu sensorite või sõelumise kasutamine köögiviljade töötlemisel.
Minu arvates näitab see juhtum hästi ka tooraine kontrolli olulisust, sest isegi üks saastunud koostisosa võib mõjutada väga paljusid lõpptooted. Samas huvitab mind, mis täpsemalt võis protsessis juhtuda, et klaasitükid porgandite hulka sattusid. Klaasprügi põllul? Katki läinud lambipirn tootmises?