I. Millal millist standardit kasutada (ja millal mitte) – insenerikeskne tabel
|
Otsustusolukord |
Sobiv standard |
Miks sobib |
Millal mitte kasutada |
Tüüpiline viga |
|
Varajane tootearendus, alternatiivide võrdlus |
ISO 14040/14044 (LCA) |
Süsteemne raamistik, võimaldab võrrelda tehnilisi alternatiive ja vältida mõju nihkumist |
Kui disain on juba lukus ja otsust ei muudeta |
Otsida "täpset CO₂ numbrit" liiga vara |
|
Toote kliimamõju võrdlus (nt klient, Scope 3) |
ISO 14067 (PCF) |
Keskendub GHG-le, arusaadav sidusrühmadele, sobib kliimaväideteks |
Kui otsus sõltub ressurssidest, ohutusest või stabiilsusest |
Ühemõõtmeline optimeerimine CO₂ nimel |
|
Tarnijate ja toodete võrreldavus EL turul |
EN 15804 (EPD) |
Modulaarne jaotus, auditeeritav, võrreldav |
Kui eesmärk on tootmise operatiivne juhtimine |
EPD tõlgendamine tootmise KPI-na |
|
Tootmissüsteemi stabiilsuse parandamine |
Energiabilanss + MES/SCADA |
Seob energia, praagi ja seisakud |
Kui kasutatakse ainult aruandluseks |
Mõõtmine ilma otsustusõiguseta |
|
CSRD/ESRS E1 aruandlus |
ISO 14067 + EN 15804 + LCA |
Katab Scope 1–3 ja väärtusahela |
Kui standardeid kasutatakse otsuste asendamiseks |
Vastavus ilma juhtimiseta |
Inseneri reegel: vali standard alati otsuse, mitte aruande järgi.
II. Seminarharjutus: üks toode, kolm standardit – kolm erinevat järeldust
Harjutuse eesmärk
Näidata, et erinevad standardid annavad sama toote kohta erineva järelduse, sõltuvalt vaatenurgast ja otsustusfaasist.
Toode
Tööstuslik ajamimoodul
- Mass: 500 kg (terasvariant) vs 420 kg (kergvariant)
- Kasutusiga: 15 aastat
- Tootmine: EL tehas
Ülesanne (rühmatöö)
Jagada tudengid kolme rühma. Iga rühm kasutab ainult ühte standardit.
Rühm A – ISO 14040/44 (LCA)
- Valige cradle-to-grave käsitlus.
- Võrrelge teras- ja kergvarianti.
- Hinnake, millises elutsükli faasis tekib suurim mõju.
Tüüpiline
järeldus:
Kergvariant on kogu elutsükli vaates parem ainult siis, kui kasutusfaasi
eeldused realiseeruvad.
Rühm B – ISO 14067 (PCF)
- Arvutage ainult CO₂ jalajälg.
- Kasutage funktsionaalset ühikut: 1 moodul / 15 a.
Tüüpiline
järeldus:
Kergvariant on selgelt parem, sest kasutusfaasi CO₂ kokkuhoid domineerib.
Rühm C – EN 15804 (EPD)
- Analüüsige A1–A3 ja B-mooduleid.
- Ärge arvestage operatiivseid riske.
Tüüpiline
järeldus:
Terasvariant on tootmisfaasis selgelt parem; kergvariant koormab A1–A3.
Aruteluküsimus
Milline järeldus on "õige"? Vastus: sõltub otsusest, mida tehakse.
III. CSRD / ESRS E1 ↔ ISO standardite vastavuskaart
ESRS E1 põhielemendid
|
ESRS E1 nõue |
Sisu |
Toetav standard |
Inseneri roll |
|
E1-1 Kliimamuutuste leevendamine |
Heited, eesmärgid |
ISO 14067 |
Selgitada eeldusi ja kasutusfaasi |
|
E1-2 Riskid ja võimalused |
Füüsilised ja üleminekuriskid |
ISO 14040/44 |
Tuvastada mõju nihkumine |
|
E1-3 GHG heited Scope 1–3 |
Kvantitatiivne aruanne |
ISO 14067, EN 15804 |
Siduda heited tehniliste otsustega |
|
E1-4 Üleminekukava |
Meetmed ja ajakava |
LCA + EPD |
Näidata, kuidas disain ja tootmine muutuvad |
|
E1-6 Metoodika ja eeldused |
Läbipaistvus |
Kõik kolm |
Tagada auditeeritav otsustusloogika |
Oluline rõhuasetus
CSRD/ESRS ei küsi ainult numbreid, vaid:
- miks need numbrid on sellised,
- millised otsused neid põhjustasid,
- millised riskid jäävad alles.
Standardid on sisendid. Vastutus jääb insenerile.