Õppejõu juhend – Õppeaine „Ettevõtte ja toote ESG analüüs“

1. Õppeaine olemus ja õppejõu roll

See õppeaine ei ole klassikaline ESG, kestlikkuse ega regulatsioonikursus. Selle keskne eesmärk on kujundada inseneri otsustusloogikat olukordades, kus tehnilised, keskkondlikud, sotsiaalsed ja juhtimislikud mõjud on põimunud.

Õppejõu roll ei ole:

  • õpetada ESG termineid,
  • selgitada standardite sisu normatiivses võtmes,
  • hinnata, kas ettevõte on „kestlik“.

Õppejõu roll on:

  • suunata insenerlikku mõtlemist,
  • hoida fookust põhjus–tagajärg seostel,
  • õpetada tudengeid eristama näitajaid ja süsteemi käitumist,
  • kujundada võime teha põhjendatud otsuseid ebakindlas ja reguleeritud keskkonnas.

Õppejõud toimib eelkõige otsustusruumi moderaatorina, mitte teadmiste edastajana.

2. Soovituslik õppejõu taust

Õppeaine edukas õpetamine eeldab teatud professionaalset hoiakut, mitte tingimata konkreetset formaalset profiili.

2.1. Soovitav akadeemiline ja praktiline taust

Õppejõul võiks olla vähemalt osa järgmistest kogemustest:

  • tööstus- või mehaanikainseneri taust,
  • kogemus tootmissüsteemide, tootearenduse või protsessijuhtimisega,
  • kokkupuude riskijuhtimise, kvaliteedijuhtimise või energiatõhususega,
  • arusaam, kuidas tehnilised otsused materialiseeruvad organisatsioonis.

Formaalne ESG- või kestlikkuse spetsialisti taust ei ole vajalik ega isegi optimaalne, kui puudub inseneripraktika kogemus.

2.2. Oluline mõtteviis

Õppejõu mõtteviis peaks olema:

  • skeptiline lihtsustatud lahenduste suhtes,
  • mugav ebamäärasuse ja kompromissidega,
  • valmis ütlema: „see sõltub“, ja selgitama millest see sõltub.

Õppejõud peab olema valmis vaidlustama:

  • rohepesu narratiive,
  • näiliselt häid KPI-sid,
  • regulatiivset „checkbox“-mõtlemist.
3. Kuidas õppematerjali käsitleda

3.1. Materjal ei ole lineaarne õpik

Kuigi kursus on jaotatud mooduliteks, ei ole see mõeldud „peatükk peatüki haaval“ läbivõtmiseks. Iga moodul:

  • lisab uue vaatenurga,
  • nihutab fookust,
  • seab kahtluse alla eelmistes moodulites lihtsana tundunud järeldused.

Õppejõud peaks:

  • pidevalt looma seoseid moodulite vahel,
  • tooma varasemaid teemasid uuesti arutellu,
  • rõhutama, et ESG mõistmine süveneb ringjalt, mitte sirgjooneliselt.

3.2. Teooria → näide → vaidlus

Iga teoreetiline blokk tuleks üles ehitada kolmes etapis:

  1. Mõiste või raamistik (nt Scope 1–3, LCA, CSRD).
  2. Praktiline näide (toode, tootmine, tarneahel).
  3. Vaidlus või dilemma (kus see raamistik ebaõnnestub?).

Õppejõu ülesanne ei ole anda vastus, vaid esitada küsimus:

„Kas see lahendus parandab süsteemi või ainult näitajaid?“

4. Efektiivsed õpetamisviisid

4.1. Loeng

Loeng ei peaks olema faktide edastamine, vaid mõttemustrite nihutamine.

Soovitused:

  • kasuta võimalikult vähe slaide,
  • eelista skeeme, vooskeeme ja jooniseid,
  • too sisse reaalseid (ka anonüümseid) tööstusnäiteid,
  • kasuta tahtlikult provokatiivseid väiteid (nt „ESG paranemine ei tähenda paremat tootmist“).

4.2. Seminar

Seminar on kursuse keskne õppevorm.

Efektiivne seminar:

  • põhineb juhtumülesannetel,
  • sisaldab vastandlikke rolle (insener, CFO, ESG juht),
  • sunnib tudengit kaitsma otsust, mitte vastust.

Õppejõu roll seminaris:

  • katkestada liiga lihtsad järeldused,
  • küsida täpsustavaid küsimusi,
  • suunata arutelu tagasi süsteemi tasandile.

4.3. Hindamine

Hindamine ei tohiks keskenduda:

  • definitsioonide õigsusele,
  • standardite nimetamisele,
  • arvutuste täpsusele iseenesest.

Hindamine peaks keskenduma:

  • otsustusloogikale,
  • eelduste teadvustamisele,
  • seoste põhjendamisele,
  • riskide äratundmisele.

Mitmed erinevad, kuid hästi põhjendatud vastused on lubatud ja soovitatavad.

5. Õppeaine tüüpilised riskikohad ja kuidas neid vältida

5.1. ESG kui moraalne teema

Risk: arutelu kaldub eetiliseks või normatiivseks.

Lahendus: tuua arutelu tagasi tehniliste otsuste ja süsteemi käitumise juurde.

5.2. ESG kui regulatsioonikursus

Risk: keskendumine CSRD, standarditele ja nõuetele.

Lahendus: käsitleda regulatsioone alati tagajärjena, mitte lähtekohana.

5.3. Tudengite ootused „õigetele vastustele"

Risk: tudeng otsib kindlat vastust.

Lahendus: rõhutada, et eesmärk on põhjendatud otsus, mitte „õige lahendus“.

6. Soovituslik õppetempo ja rõhuasetused
  • Moodulid 1–2: mõtteviisi kujundamine (aeglane tempo).
  • Moodulid 3–4: süsteemide mõistmine (rohkem näiteid).
  • Moodulid 5–6: otsustus ja tööriistad (juhtumipõhine).
  • Moodulid 7–8: süntees ja refleksioon.
7. Kokkuvõte õppejõule

See õppeaine on edukas siis, kui:

  • tudeng ei küsi enam „mis on ESG“,
  • vaid küsib „millist otsust ma saan selle info põhjal teha“.

Õppejõu kõige olulisem panus ei ole teadmiste edastamine, vaid insenerliku otsustusvõime kasvatamine.