Moodul 5 – Juhtimine ja vastutus inseneripraktikas

Juhtimist käsitletakse ettevõtetes sageli organisatsioonilise funktsioonina, mis paikneb hierarhia tipus: juhatus seab eesmärgid, kehtestatakse poliitikad ning koostatakse aruanded. ESG kontekstis väljendub see kestlikkuse strateegiate, käitumiskoodeksite ja mõõdikute kaudu. Selline käsitlus loob mulje, et juhtimine on eelkõige formaalne ja institutsionaalne tegevus.

Tööstus- ja mehaanikainseneri vaates on see käsitlus ebapiisav. Inseneripraktikas avaldub juhtimine mitte dokumentides, vaid füüsiliste süsteemide käitumises. Juhtimine on see, kuidas tootmissüsteem tegelikult toimib: kui stabiilne see on, millised riskid on süsteemi sisse ehitatud, kui palju variatiivsust on lubatud ning kuidas kõrvalekaldeid käsitletakse.

Seega ei ole juhtimine inseneri vaates abstraktne mõiste, vaid otsuste kogum, mis määrab:

• kuidas süsteem reageerib häiretele,
• kui palju ressursse kulub sama toodangu saavutamiseks,
• millised riskid realiseeruvad ja millised jäävad latentseks.

ESG ei loo siia uusi probleeme. See muudab olemasolevad probleemid nähtavaks, mõõdetavaks ja võrreldavaks. Kui tootmissüsteem on ebastabiilne, energiamahukas ja tööohutusprobleemidega, kajastub see paratamatult ka ESG näitajates – sõltumata sellest, kui hästi on koostatud strateegiad või aruanded. Juhtimine inseneripraktikas tähendab seega vastutust süsteemi tegeliku käitumise eest, mitte ainult selle kavandatud või kommunikeeritud käitumise eest.