Moodul 1 – ESG kui tööstusinseneri tööriist

ESG (Environmental, Social, Governance) on viimase kümnendi jooksul kujunenud keskseks raamistikuks, mille abil hinnatakse ettevõtete kestlikkust, riske ja pikaajalist väärtust. Praktikas on ESG sageli positsioneeritud finantsjuhtimise, investorisuhete või regulatiivse vastavuse konteksti. Selline käsitlus loob mulje, et ESG on midagi, mis „lisandub“ ettevõtte põhitegevusele ning mille eest vastutavad peamiselt juhid, juristid või aruandluseksperdid.

Tööstusinseneri ja mehaanikainseneri vaates on see käsitlus eksitav. Ettevõtte tegelik ESG-profiil ei kujune aruannetes ega strateegiadokumentides, vaid toodetes, protsessides ja tootmissüsteemides. Need on valdkonnad, kus insener teeb iga päev otsuseid, mis mõjutavad otseselt:

• energiakasutust ja heidet,
• materjalivooge ja jäätmeid,
• tööohutust ja ergonoomikat,
• tootmise stabiilsust ja töökindlust.

Empiirilised uuringud näitavad, et ESG tulemuslikkus on tugevas seoses tootmissüsteemide tehnilise kvaliteediga. Ettevõtted, kus tootmine on ebastabiilne, praagirohke ja ohutusriskidega, näitavad kehvemaid ESG tulemusi sõltumata sellest, kui ambitsioonikad on nende kestlikkuslubadused. Vastupidi, ettevõtted, kus tootmissüsteem on hästi juhitud ja stabiilne, saavutavad sageli häid ESG näitajaid isegi siis, kui ESG ei ole olnud eraldi strateegiline fookus.

Seetõttu tuleb ESG-d käsitleda tööstusinseneri jaoks mitte kõrvalise aruandlusnõudena, vaid süsteemse otsustusraamistikuna, mis aitab:

• struktureerida tehniliste otsuste mõju,
• tuvastada pikaajalisi riske,
• ja mõista, kuidas inseneritöö seostub ettevõtte vastupidavuse ja väärtusega.