Õppematerjal: Ettevõtte ja toote ESG analüüs

Kokkuvõte: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 – äriühingute kestlikkusaruandlus (CSRD)

Direktiiv (EL) 2022/2464 kujutab endast Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse süsteemi kvalitatiivset hüpet. Selle keskne eesmärk on muuta ettevõtete kestlikkusteave kohustuslikuks, võrreldavaks, usaldusväärseks ja otsustusprotsesse toetavaks, nii investorite, ametiasutuste kui ka teiste sidusrühmade jaoks. Direktiiv on otsene vastus olukorrale, kus senine „muu kui finantsteabe“ avalikustamine oli killustunud, raskesti võrreldav ja sageli ebapiisav tegelike keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hindamiseks.

CSRD seob kestlikkusaruandluse Euroopa roheleppe, Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega ning käsitleb kestlikkusteavet majanduskasvu, riskijuhtimise ja finantsstabiilsuse lahutamatu osana. Oluline kontseptuaalne muutus on terminoloogiline nihe: varasema „muu kui finantsteabe“ asemel kasutatakse mõistet kestlikkusteave, rõhutades, et tegemist ei ole finantsaruandlusest eraldiseisva või vähem olulise teabega, vaid teabega, millel on otsene majanduslik ja strateegiline tähendus.

Direktiivi üks keskseid põhimõtteid on kahekordne olulisus (double materiality). Ettevõtted peavad aru andma nii sellest, kuidas nende tegevus mõjutab keskkonda ja ühiskonda, kui ka sellest, kuidas kestlikkusega seotud riskid ja võimalused mõjutavad ettevõtte arengut, tulemusi ja finantspositsiooni. See nõue sunnib ettevõtteid liikuma formaalsest aruandlusest sisulise analüüsi suunas ning seob kestlikkusteabe otseselt ärimudeli ja strateegiaga.

CSRD laiendab märkimisväärselt aruandluskohustusega hõlmatud ettevõtete ringi. Lisaks suurtele avaliku huvi üksustele hõlmab direktiiv nüüd kõiki suurettevõtjaid ning noteeritud väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (v.a mikroettevõtjad). Samuti laieneb kohustus teatud tingimustel ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes tegutsevad olulisel määral Euroopa Liidu turul. See muudab kestlikkusaruandluse siseturul konkurentsi seisukohalt ühtlasemaks ja vähendab regulatiivseid lünki.

Direktiiv näeb ette, et kestlikkusteave tuleb esitada ühtsete Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) alusel. Standardite eesmärk on suurendada andmete võrreldavust ja usaldusväärsust ning vähendada ettevõtjate halduskoormust pikas perspektiivis. Lisaks rõhutab CSRD kestlikkusteabe auditeeritavust, et vähendada rohepesu riski ja tõsta esitatava teabe usaldusväärsust.

Oluline on ka direktiivi seos väärtusahelaga. Kestlikkusteave ei piirdu enam ettevõtte enda tegevusega, vaid hõlmab mõju, riske ja hoolsuskohustust kogu väärtusahela ulatuses. See tähendab, et tootmine, tarneahelad, alltöövõtjad ja äripartnerid muutuvad kestlikkusaruandluse sisuliseks osaks. Inseneri ja tootmissüsteemide vaates tähendab see, et tehnilised otsused kanduvad edasi ka aruandlusse ja riskihinnangutesse.

Kokkuvõttes kujundab CSRD kestlikkusaruandlusest juhtimis- ja otsustusvahendi, mitte pelgalt kommunikatsioonikohustuse. Direktiiv sunnib ettevõtteid siduma keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisalased aspektid oma strateegia, riskijuhtimise ja igapäevase tehnilise tegevusega. Tööstusinseneri roll muutub selles raamistikus keskseks, sest kestlikkusteabe sisu – energiakasutus, heitmed, tööohutus, protsesside stabiilsus – tekib tootmises ja tehnilistes süsteemides, mitte aruandlusosakonnas.