3. ESG kui juhtimissüsteem, mitte aruandlusülesanne


Paljud ettevõtted käsitlevad ESG-d eelkõige aruandlusülesandena. Fookus on andmete kogumisel, näitajate esitamisel ja vastavuse demonstreerimisel. Regulatiivses kontekstis on see mõistetav, kuid inseneripraktika seisukohalt problemaatiline.

Juhtimissüsteem tähendab enamat kui mõõtmist. See tähendab:

  • eesmärkide sidumist otsustusprotsessidega,
  • tagasisidemehhanisme, mis võimaldavad süsteemi korrigeerida,
  • vastutust otsuste tagajärgede eest.

Kui ESG mõõdikud ei mõjuta tehnilisi otsuseid, ei ole tegemist juhtimisega, vaid dokumenteerimisega. Uuringud näitavad, et ESG muutub sisuliseks alles siis, kui see mõjutab:

  • protsesside disaini,
  • hooldusstrateegiaid,
  • tootmissüsteemi arhitektuuri.

Näide: energiatõhususe KPI, mis ei arvesta seisakute sagedust ega praagitaset, võib parandada aruandlust, kuid suurendada süsteemset riski. Sellisel juhul paraneb näitaja, kuid halveneb süsteemi tegelik käitumine.