2. Otsustusõigus, vastutusahelad ja inseneri roll ettevõttes

Üks kesksemaid põhjuseid, miks ESG tootmises ebaõnnestub, on otsustusõiguse ja vastutuse lahknemine. Empiirilised uuringud näitavad korduvalt mustrit, kus:

  • ESG eesmärgid määratletakse juhtimistasandil,
  • vastutus nende täitmise eest nihkub inseneridele,
  • kuid otsustusõigus jääb hajusaks või puudulikuks.

Sellises olukorras tekib struktuurne vastutuslõhe. Insener vastutab tootmissüsteemi toimimise, ohutuse ja efektiivsuse eest, kuid ei saa:

  • muuta investeeringute prioriteete,
  • korrigeerida tootmisrütmi,
  • peatada ebastabiilset tootmist ilma majandusliku surveta.

ESG kontekstis süvendab see probleemi. Insenerilt oodatakse paremaid keskkonna- ja sotsiaalseid tulemusi, kuid samal ajal piiratakse tema võimalusi süsteemi tegelikult muuta. Tulemuseks on sageli näiline vastavus: mõõdikud paranevad ajutiselt, kuid süsteemi aluspõhjused jäävad lahendamata.

Efektiivne juhtimine eeldab, et:

  • vastutus ja otsustusõigus paiknevad samas punktis,
  • inseneril on reaalne mõju tootmissüsteemi disainile ja töörežiimidele,
  • vastutusahel on selge kuni tootmispõrandani.

Ilma selleta muutub ESG inseneripraktikas väliseks surveks, mitte juhtimisvahendiks.