7. Seos CSRD ja ESRS tootmisnäitajatega


CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja selle alusel kehtestatud ESRS-standardid muudavad tootmissüsteemide rolli ettevõtte kestlikkusaruandluses oluliselt nähtavamaks ja vastutusrikkamaks. Kui varasemalt piirdus keskkonnaaruandlus sageli koondnäitajatega ettevõtte tasandil, siis CSRD rõhutab, et suur osa keskkonna- ja sotsiaalmõjudest tekib tootmises ning peab olema seostatav konkreetsete protsesside ja tegevustega.

Tootmise vaates tähendab CSRD eelkõige seda, et ettevõte peab suutma näidata, kust pärinevad raporteeritavad näitajad ja kuidas need on seotud tootmissüsteemi tegeliku toimimisega. ESRS E1 (kliimamuutus), E2 (saaste), E3 (vesi), E5 (ressursikasutus ja ringmajandus) ning S1 (töötajad) hõlmavad kõik näitajaid, mille aluseks on tootmise igapäevane töö: energiakasutus, heitmed, jäätmed, tööõnnetused, töötingimused ja ressursivoogude juhtimine.

Inseneri roll CSRD ja ESRS raamistikus on keskne, sest tootmisnäitajad ei teki aruandlusosakonnas, vaid tootmissüsteemis. Energiatarbimine, praaktoodang, seisakud, tööõnnetused ja jäätmete teke on otseselt seotud tehniliste otsustega, nagu protsesside ülesehitus, seadmete töörežiimid, hooldusstrateegiad ja töökorraldus. Seetõttu on insener CSRD aruandluse sisuline allikas, mitte pelgalt andmete edastaja.

Teadusartiklid hoiatavad, et üks suurimaid CSRD rakendamise riske on tootmisnäitajate liigne agregeerimine. Wijeweera jt (2026) näitavad, et koondatud ESG näitajad võivad varjata süsteemseid probleeme tootmises. Kui energiakasutus, jäätmed või tööohutus on raporteeritud vaid ettevõtte keskmisena, võivad kriitilised tootmisliinid või protsessid jääda nähtamatuks. Inseneripraktikas tähendab see, et CSRD nõuetele vastav aruandlus eeldab tootmise sisemist diferentseerimist – millised liinid, protsessid või tööetapid tekitavad suurima mõju.

CSRD rakendab ka kahekordse olulisuse (double materiality) põhimõtet, mis tootmise vaates tähendab kahte paralleelset analüüsi. Esiteks tuleb hinnata, kuidas tootmissüsteem mõjutab keskkonda ja inimesi (nt heitmed, jäätmed, tööohutus). Teiseks tuleb hinnata, kuidas keskkonna- ja sotsiaalsed riskid mõjutavad tootmist ennast (nt energiahindade kõikumine, rangemad keskkonnanõuded, tööjõu terviseriskid). Mõlemad vaated eeldavad sügavat tehnilist arusaamist tootmissüsteemist ning selle haavatavustest.

Digitaliseerimine mängib CSRD kontekstis kahetist rolli. Ühelt poolt võimaldab see koguda tootmisnäitajaid detailselt ja jälgitavalt, mis on CSRD aruandluse eeltingimus. Teisalt rõhutavad Chen ja Lin (2026), et digitaliseerimine võib viia olukorrani, kus aruandlus muutub täpsemaks, kuid tootmissüsteemi tegelik toimimine ei parane. Sellisel juhul täidetakse formaalsed CSRD nõuded, kuid keskkonnatõhusus jääb sisuliselt muutmata. Inseneri ülesanne on vältida seda lõhet aruandluse ja tootmise vahel.

Sun jt (2026) toovad tarneahela vaates esile, et tootmise CSRD näitajad ei piirdu ühe tehase piiridega. Tootmishäired, praak ja energiakadud kanduvad edasi tarneahelasse, suurendades kaudset keskkonnamõju teistes ettevõtetes. CSRD nõuab seetõttu, et ettevõtted mõistaksid ja juhiksid tootmissüsteemi mõju kogu väärtusahela ulatuses, mitte ainult oma otsestes tegevustes.

Inseneripraktikas tähendab CSRD ja ESRS nõuete täitmine tootmise vaates, et tootmissüsteem peab olema:

  • mõõdetav – selged ja usaldusväärsed andmed energiakasutuse, jäätmete ja tööohutuse kohta,
  • juhitav – andmete põhjal tehakse tehnilisi ja organisatsioonilisi otsuseid,
  • selgitatav – seos tehniliste otsuste ja aruandlusnäitajate vahel on arusaadav,
  • vastupidav – tootmissüsteem suudab kohaneda regulatiivsete ja tururiskidega.

Kokkuvõttes seovad CSRD ja ESRS tootmissüsteemid otseselt ettevõtte regulatiivse vastavuse, riskijuhtimise ja kestlikkuseesmärkidega. Tööstusinseneri roll on tagada, et tootmise keskkonnanäitajad ei oleks pelgalt aruandlusnumbrid, vaid peegeldaksid tootmissüsteemi tegelikku toimimist ja paranemist. Sellisel juhul muutub CSRD tootmise vaates mitte koormavaks kohustuseks, vaid tööriistaks tootmissüsteemi süsteemseks ja põhjendatud arendamiseks.