Moodul 1 – ESG kui tööstusinseneri tööriist

2. ESG kui süsteem, mitte number

ESG rakendamisel kasutatakse laialdaselt koondnäitajaid ja reitinguid, mis taandavad ettevõtte keeruka reaalsuse üheks skaalaks või indeksiks. Selline lähenemine on kasulik investoritele ja võrdlusanalüüsiks, kuid inseneripraktika seisukohalt problemaatiline.

Tööstusinseneri vaates ei ole ESG skoor, vaid süsteem. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõtmed ei ole sõltumatud, vaid seotud põhjus–tagajärg seostega. Ühe mõõtme parandamine võib:

• tugevdada teisi mõõtmeid,
• või vastupidi, luua uusi riske.

Näiteks võib tootmise automatiseerimine vähendada energiakulu ja CO₂ heidet (E), kuid samal ajal:

• suurendada tööohutuse riske hooldusetappides (S),
• või vähendada süsteemi paindlikkust ja vastupidavust (G).

Agregeeritud ESG skoor varjab selliseid kompromisse. Empiirilised uuringud on näidanud, et ettevõtted, kellel on sarnane ESG koondhinnang, võivad tootmissüsteemi tasandil olla väga erineva riskiprofiiliga. Seetõttu ei saa insener tugineda ESG skoorile otsuste tegemisel, vaid peab mõistma süsteemi sisemist loogikat, mis nende näitajate taga peitub.

ESG kui süsteem eeldab dünaamilist vaadet: otsuste mõju ei avaldu kohe, vaid ajas, sageli kaudsete mehhanismide kaudu. Inseneri roll on neid mehhanisme mõista ja juhtida.

Näide